Kas saab kokku leppida?

Kultuur

Tehnika

Keel

Info

Mudel

Kriitilne mõtlemine

Loodusnähtused

Probleemilahendamine

Füüsika õpetamisel gümnaasiumis taotletakse põhiliselt, et õpilased õpiksid järgmist:

• Füüsika kui kultuuri osa.
• Füüsika seos tehnikaga.
• Tava- ja teaduskeele eristamine ja mõlema kasutamine.
• Info kogumine ja töötlemine.
• Vajaliku ülearusest eristamine.
• Mudelite tähtsus loodusnähtuste uurimisel.
• Mudelite paratamatu piiratus ja pidev areng.
• Kriitiline mõtlemine.
• Küsimus- arvutus- ja graafiliste ülesannete (probleemide) lahendamine.

Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane:

1. tutvuks füüsika kui kultuuri osaga ja füüsika võtmerolliga loodusteadusliku maailmapildi kujunemisel;
2. süvendaks kujutlust füüsika seosest tehnika ja tehnoloogiaga ning vastavatest elukutsetest;
3. mõistaks teaduskeele erinevust tavakeelest ja kasutaks neid mõlemaid õigesti;
4. õpiks koguma ja töötlema infot, eristama vajalikku infot ülearusest, olulist infot ebaolulisest, usaldusväärset infot infomürast;
5. mõistaks mudelite tähtsust loodusobjektide uurimisel, mudelite paratamatut piiratust ja arengut;
6. arendaks oskust kriitiliselt mõelda, eristaks teaduslikke teadmisi ebateaduslikest;
7. õpiks kirjeldama ja seletama loodusnähtusi;
8. oskaks lahendada kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid füüsikaülesandeid ning probleeme kasutades nii eksperimentaalset kui ka teoreetilist meetodit, teadvustaks endale põhjus–tagajärg-seose.

Loodusainete õpetamise kaudu taotletakse, et gümnaasiumi lõpuks õpilane:

    1) tõlgendab mikro-, makro- ja megatasandi nähtusi ning mõistab mudelite osa loodusnähtuste kirjeldamisel;

    2) kasutab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase info hankimiseks eesti- ja võõrkeelseid allikaid, mis on esitatud sõnade, numbrite või sümbolitena, ning hindab infot kriitiliselt; 

    3) määrab ning analüüsib keskkonnaprobleeme, eristab neis loodusteaduslikku ja sotsiaalset komponenti; loodusteaduslikku meetodit kasutades kogub infot, sõnastab uurimisküsimusi või hüpoteese, kontrollib muutujaid vaatluse või katsega, analüüsib ja tõlgendab tulemusi ning teeb tõenduspõhiseid järeldusi;

    4) kasutab bioloogias, keemias, füüsikas ja geograafias omandatud süsteemseid teadmisi loodusteaduste, tehnoloogia ning igapäevaprobleeme lahendades ja põhjendatud otsuseid tehes;

    5) mõistab loodusainete omavahelisi seoseid ja eripära ning uute piiriteaduste kohta selles süsteemis;

    6) mõistab teadust kui teaduslike teadmiste hankimise protsessi selle ajaloolises ja tänapäevases kontekstis, loovuse osa teadusavastustes ning teaduse piiratust;

    7) hindab ja prognoosib teaduse ning tehnoloogia saavutuste mõju keskkonnale, tuginedes loodusteaduslikele, sotsiaalsetele, majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele;

    8) väärtustab keskkonda kui tervikut ja järgib jätkusuutlikkuse põhimõtteid ning tervislikke eluviise;

    9) tunneb huvi kohalike ja globaalsete keskkonnanähtuste ning loodusteaduste ja tehnoloogia arengu vastu, teeb karjäärialaseid otsuseid ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.

Kokku ~275 sõna. 7,9 tähte sõnas.