Ma ei ole sellega nõus!

Haridusminister Tõnis Lukas vastas esimese tööpäeva hommikul ajakirjanikele ja lubas motiveerida. Jutt on hea, aga eks ole seda juba üle 20 aasta kuuldud. Kes leemega suu põletand, see puhub ka külmale veel peale. 

Reaalkooli õppealajuhataja jne jne Madis Somelar arvas ja vastas peagi.

Ei ole nõus.

1) Ministri lubaduse elluviimine ei ole väga-väga keeruline. Tõsi, koolide pidajail ja juhtkondadel on lihtne lasta kogu aur sellele, kuidas ei saa midagi teha. Sellega võrreldes on midagigi tegema hakata muidugi väga keeruline.

Sarnane jutt käib eestikeelse haridusega. Kohe, kui keegi plaaniga (näiteks aastaarvude ja klassinumbritega) välja tuleb, on ajalehed täis seletusi, kuidas see nii kui nii läbi ei lähe, tuleb kokkupõrge tegelikkusega ja hale läbikukkumine. Paari aasta pärast uuesti samas kohas ja samad seletused, ainult aega ja raha on vahepeal kulunud haledalt.

2) Klassijuhatamine ei sega vaheaasta võtmist. Klassid ju lõpetavad, siis ongi õige hetk õpetajal mõtlemisaega võtta. Igal pool vahetavad inimesed töökohti, kolivad teise linna või riiki, alustavad ja lõpetavad teatud etappe nii karjääris kui ka elus. Mis asendamatu imeamet see klassijuhatamine on, et just seda peab tervise ja elu hinnaga vahet pidamata tegema?

3) Õpetajad teevad vaheaastal mingit muud tööd, leiavad, et see sobib ja me „kaotame nad teistesse sektoritesse ära“. Võib juhtuda ja küllap ongi siis liiga kauaks kooli kinni jäädud.

4) Õpetaja annab pidevalt tunde ja kui tulebki koolivaheaeg või suvepuhkus, siis on ta nii väsinud ja haige, et ei jõua teisi sektoreid märgatagi. Kas me ikka tegelikult tahame õpetajaid koolis kinni hoida nii, et lihtsalt ei lase neid majast välja. Ons see tõesti nii jube, kui mõni õpetaja oma vabal semestril märkab, et peale kooli ja klassi on veel üht-teist olemas?

5) Võib juhtuda, et seda aastat kasutatakse „ühest koolist töötasu võtmiseks, teises koolis tunde andes“. Jah, kui nii, siis on see tõesti hea plaani mõttega vastuolus. Igasugu kavaldamist ja pättust ei saa muidugi kunagi päriselt vältida, aga no kuulge. Kaunis piinlik kuulda Vikerhommikust, et see nihverdamise argument kohe nii kiiresti keelele tuleb. Tõmbame heale plaanile kohe kriipsu peale, sest äkki keegi leiab võimaluse alusetuks rikastumiseks?

6) Palun tõstame õpetajaameti mainet sellega, et lõpetame kohe praegu õpetajate nimetamise tunniandjateks ja koolitöö alandamise õpitulemuste saavutamiseks. 

7) Võib küll olla, et minister viskas lihtsalt veelkord mõtte õhku, aga meest sõnast... Koalitsioonilepingus midagi sarnast pole, nii et ega ma päris ilma asjata külmale veele peale ei puhu. On põhjust kahtlustada, sest eks seda poliitilist õhkuviskamist on tulemas veel ja veel. Ja jälle see keeleküsimus.

8) Õppekavad. Sellega olen nõus, et kui juba on tehtud ja vahepeal ka niisama passitud umbes kuus aastat, siis nüüd oleks aeg selle etapi otsad kokku tõmmata. Tegelikult on pragune hädalahendus ja ammu juba aeg edasi minna. Aga siiski, õppekava ei õpeta kedagi.

9) Jah, raha on muidugi vaja, aga eks seda ole vaja nö igas sektoris. Riigieelarve hakkab kohe tulema ja saame näha, mis sealt kohale jõuab.

Kas õpetaja palk 2000 eurot ja klassijuhataja tasu 300 eurot oleks konkurentsivõimeline? Tuletan meelde, et 2020. aastal arutasid õpetajate ühendused järelkasvu ja motivatsiooni küsimusi. Füüsikaõpetajate kogukond oli (nagu alati) üsna vaikne ja rahumeelne, aga seisukohad said siiski kokku võetud. Olulise tähtsusega riiklikku küsimust arutas ka Riigikogu, kultuurikomisjon tegi valitsusele ettepaneku: „Õpetaja ja tugispetsialistide töötasu peab olema konkurentsivõimeline teiste kõrgharidusega spetsialistidega. Õpetajate töötasu tuleb siduda Eesti keskmise palgaga ja tõsta keskmisena kuni 1,4 kordseks.“ Küsimus ei olegi neis nimetaud arvudes. Iga paari aasta tagant avastame jälle, et „peab olema“ ja „tuleb tõsta“. Ja siis?

10) TÜ arstiteaduskonna sisseastumiseksamid füüsikas ja keemias teevad meele rõõmsaks. Ometi kord üks hea loodusainetele tähelepanu pööramise algatus. Ei saa päriselt rahul olla sellega, kuidas info eksamite kohta levis (moodsas keeles – halb kommunikeerimine), aga eksam on nüüd tehtud ja ootame uue õppeaasta algul asjalikku kokkuvõtet ettevalmistusest ja tulemustest (relevantset kommunikatsiooni).

11) Üleüldse ei ole nõus, et „meil on tõsised mured gümnaasiumiastmes õpitulemuste saavutamisega“, sest „meil on õppematerjalide osa füüsikutel kasutusel 80-ndate aastate lõpust“ ja „füüsika riigieksamite ära kaotamise mõju on nüüd täna hästi selgelt käes“. Selliseid rahvalikke uskumusi on varemgi kindlate tõsiasjade pähe esitatud. See ei ole õige ja ei aita kuidagi kaasa füüsikaõpetajate maine hoidmisele ja ei lahenda järelkasvu probleemi.

12) Tänaseks kõik.