Küsige midagi tehisliku intelligendi käest

Vot jah, sain sellise kirja, et proovitagu selle vaimuvaese ja mitte kuigi intelligentse ChatGPT* asemel seda „tegelast“. Pidavat andma viiteid, täiendavaid küsimusi ja visuaalset materjali. Kevadest saadik on mul olnud päris palju nuputamist, miks on oluline koolides füüsikat õpetada ja kuidas seda teha. Mis siis ikka, kui soovitati, proovime järele.

Panigi viis allikat, esimene on vikipedia artikkel Füüsika (õppeaine), mis on ju alustamiseks päris hea ja õige koht. Nüüd vastus.

Vastus on õige, täiesti üldsõnaline ja seepärast kasutu. Seda nimetati vanasti Microsofti tüüpi vastuseks. Pange tähele, et kui füüsika asemele panna keemia või bioloogia, jättes kõik muu alles, on vastus sama õige ja ka sama kasutu. No olgu, võib-olla tehnilised protsessid võiks vahetada, et oleks sujuvam. Kui panna ladina keel või muusika, siis on silumist veidi rohkem, aga suurem osa vastusest klapib ikkagi pea kõigega, mida koolides õpetatakse.

Eks võib ju robotiga vaielda, nõuda täpsustamist, et miks just füüsikat peab õpetama, miks ei või selle asemel mikrobioloogiat õpetada. Küsitagu mitu korda sama asja või nõutagu pikemat vastust.** Äkki läheb paremaks. Tavaliselt ju läheb kõik paremaks, kui rohkem nõuda ja pikalt peale käia. Väga inimlik.

Aga nüüd visuaalset materjali, st pilte, mida robot välja otsis.

Igipõline füüsika õpetajate õpetaja Henn Voolaid. Praegu küll juba pensionil, aga ta on tõesti olnud mitmele põlvkonnale füüsikaõpetajatele väga populaarne õppejõud. Küllap ta juba teab, milleks füüsikat õpetada. Ta rõhutab siiski, et füüsika saab ise hakkama nii õppimise kui ka kõige muuga. Õpilasi tasub õpetada. 

Üks lihtne füüsika ülesanne, mille ma ise umbes kümme aastat tagasi õpetajaraamatu jaoks lahendasin. Tõesti aru ei saa, mismoodi see aitab vastata küsimusele, milleks füüsikat õpetada? Õpetajaraamat vast aitab ja selgitab seda küll veidi, kui hoolega lugeda.

Mina ise. Ma isegi mäletan, kes selle pildi tegi 3. juunil 2010 Karula veski juures hommikusöögi ajal. Väga-väga imelik. Kas sellega püüab tegelane mulle märku anda, et mis sa pärid, tead ju ise paremini, milleks seda füüsikat õpetad? Kust ta üldse aru sai, et mina seda küsisin? Väga kahtlane.

Daniel Kaasik on üks tuntud karjäärivahetaja. Pööras juristist Reaalkooli õpetajaks ja õppealajuhatajaks. Osales LaeEnd programmis ja sai seoses sellega teatavat meediatähelepanu. Õpetab füüsikat ja vist on ka matemaatikat õpetanud. Küllap temagi teab.

Lühidalt – oli päris huvitav ja natuke kummaline. Eks näe, mis edasi tuleb.

---

* Sügisel, kui haned parvedesse kogunesid, lendasid nad üle maja lõunasse ja edelasse. Tekkis küsimus, kui palju neid hanesid üldse on, et nad niimoodi päevade kaupa üle lennata saavad. Ega nad ju ainult minu maja juures ei lenda. ChatGPT püüdis mulle isegi mitmekordse täpsustamise peale maha müüa lugu sellest, kui palju inimesi maailmas on ja on olnud. Lõpuks, kui enam midagi üle ei jäänud, saatis pika loo sellest, kuidas Kanada hanesid on pikka aega loendatud ja uuritud. Mina andsin lõpuks alla, saamata ühtegi arvulist vastust. Ei saanud ka seda, et ta (see) lihtsalt ei tea, ei saa vastamisega hakkama.

** Üldiselt on teada, et juturobotid ei oska arvutada ja tundub et ei oska isegi loendada. Levinud nali on see, kuidas neilt välja pressida kindla sõnade arvuga vastuseid. See on võimalik, aga peab olema päris kaval ja proovima mitmeid trikke. Kas ChatGPT suudab anda ühesõnalise vastuse? Ta (see) ise arvab, et ei saa anda ühesõnalist vastust.

See paistab olevat tõsi, sest seesama on ju kas-küsimus, seega võiks vastata: „Ei.“ Ei vasta ta nii ja see oleks ju vale vastus, seega tuleks vastata: „Jah.“ Paras absurd.

Kui aga seda küsimust pikemalt arutada ja lõpuks paluda: „Proovime siiski, kas kolm on algarv?“

Oh, siis tuleb vastuseks: „Jah.“

Kuigi mitte väga nutikas, on ta siiski viisakas.