Intelligentsist üldiselt

Ülle Madise oli raadiosaates ja lõpuminut oli pühendet tehisarule. Küsimus oli, kas öelda tema või see, Tema või See? Robotitele on ju nimedki pandud. Madise arvas, et vähemalt ametlikes tekstides olgu see, sest esialgu on tegu ikka veel masinaga. Ta teeb seda, mida ta tegema pannakse. (Eksole, SEE teeb, mida TA tegema pannakse.) Masinal ei ole tundeid, ei ole kaastunnet ja loovust. Eesti keeles saab vabalt öelda inimese kohta see. Saage tuttavaks, see on minu abikaasa. Samas mõned inimesed on oma autolegi nime pannud.

Hääküll, meil pannakse lausa ametlikult kiirabiautodele nimed ja ammust aega pannakse nimed laevadele. Nimi nimeks, aga väga lihtne on masinatele omistada teatavat tahet, soove ja isegi kombeid ja vigureid. Eriti lööb see välja suhtumisel arvutitesse ja telefonidesse. Muidugi võib ka näiteks mootorrattaga vestelda või öelda, et kui ta ei taha, siis ta ka käima ei lähe. Vaevalt, et mootorratas tegelikult midagi tahab, aga kui mu arvuti oma mikrofoni välja lülitas ja ära peitis, siis ma küsisin küll – mis sul siis nüüd häda on, kullake?

Kaastunde ja loovusega on muidugi nii, et kes üldse neid nii väga hästi defineerida oskab ja ega suuremjagu inimesi ka nii väga kaastundlikud ja loovad ei ole. Rääkimata sellest, et ole sa masin, inimene või koer, täitsa võimalik on olla ka kuri ja nõme, tige ja juhm. Huvitav, kas juturobotid võivad olla vastikud, ebaviisakad ja õelad? Seda peaks küll proovima.

Niisiis! Läinud aasta lõpus õnnestus suunata õpilased robotitega vaidlema. Tegelikult ei olnud põhiküsimus mitte robotites, vaid ikka meie selle hetke õppeteemas, st kosmoloogias. Päris kõiki ei õnnestunud kohustada, aga 60 vastust tuli kokku. 86% kasutasid sedasama ChatGPT 3.5 (openai.com, ChatGPT Free, chat, ChatGBT). Teised kasutasid ühe-kahe kaupa: AI Chat deepai, OpenAria (Opera), MyAi, Microsoft Bing AI, Google Bard. Üks jättis abilise märkimata.

Kui lühidalt kokku võtta, siis õpilased heidavad juturobotitele ette, et vastused on üldsõnalised, vastavad justkui mingile laiemale teemale, aga kindlaid fakte või seoseid ei hinda sugugi. Tõsi, kui sellele järgmise viipega tähelepanu juhtida, siis läheb paremaks, aga samas peab veel ettevaatlikum olema, sest pikemas konkreetsemas suhtluses tuleb ka rohkem lausjama. Veel üks probleem, tšättidel on rakse aru saada, mis tähendab, et vastuse pikkus olgu umbes 300 sõna. Enamasti tuleb vähem, aga siin on hea leiutis – küsi viissada sõna. Siis kustuta lühemaks ja natuke lauseid muutes saab käsitsi isegi täpselt 300 peale ajada.

Toredaks peeti seda, et robotid panevad päris soravat eesti keelt. Üksainuke oli küsinud inglise keeles. Hea on ka see, roboti juttu lugedes võib tõesti midagi teada saada, tarkust koguda. Aga peab kahtlema kah.

Last but not least. Poleks ilmas oodanud, et robotid võivad nii sõbralikud ja viisakad olla. Eriti kenaks läheb siis, kui teda hea vastuse eest tänada. Proovige, teeb kohe meele rõõmsaks.

Juturobotilt juturoboti kohta küsimine ei ole sugugi keelatud.

Need chatid on nagu lapsed. Eks tahaks ju iga vanem, et lapsed kasvaks head ja asjalikud (et süsteemid oleksid viisakad, sõbralikud ja vastutustundlikud). Kui aga vanematel pole aega, nad ei oska või ei huvitu (ei ole piisavalt tähelepanelikud), siis ei pruugi see välja tulla. Inimesed, nii vanemad kui ka lapsed on erinevad (süsteem on ainulaadne) ja tulemus ei pruugi olla see, mida ootasid. Ehk mõned võivad olla paremad kui teised eetiliste suuniste järgimisel. Väga inimlik.