Aega on, lõimime!

Tuleb olukorda ära kasutada. Uuringud on näidanud ^[viide?],  et õppeainete vaheline lõiming ei jää tahtmise ega oskamise taha. Põhiliselt on asi kinni samas, kus ta kogu aeg ja kõiges on olnud – oleks vaid rohkem raha ja aega. Raha muidugi ei ole (tegelikult on, aga vähe)^[A], kuid aega nüüd justkui võiks olla. Kolm lõimingulugu:

1) Tõesti, ma vaatan ülduudiseid üks-kaks korda päevas ja usun, et see on mu tervisele hea. Olen aga ometi uudishimulik ja vahin laiemalt maailmas ringi. Haiguste teemas surfates jäi silma bioloogiat ja matemaatikat lõimiv graafik. See on veel päevakajaline ka, viirus levib tänases globaliseerunud maailmas. Ja veel – interaktiivne, reageerib hiirega tõngumisele. Vähe sellest – arenev, st kasvab iga päevaga.

Joonis 1. Eileõhtune ekraanipilt.

Pöörake tähelepanu kolmele sirgele „doubling every # days“. Tavagraafikul need muidugi sirged ei ole, aga püsttelg on logaritmiline, sellepärast siin on. Haiguse võitmine tähendab graafiku horisontaalseks keeramist. Kaks head uudist on Hiina ja Lõuna-Korea. Ka nemad alustasid, nagu peaaegu kõik, tõusuga „topelt 2 kuni 3 päevaga“. Nende kriipsud tõusid sama järsult, kui vastavad sirged, aga nad on selle alla keeranud nädala-paari jooksul. Hiinlastel on seal üks imelik jõnks sees, ei tea mis juhtus? Hea küsimus õpilastele ette sokutada.
Eesti ilmus pildile umbes nädal tagasi ja jääb esialgu kribu-krabu sisse all vasemal. Seal on nii palju kriipse, et väga raske on pihta saada. Maailma mõõdus polegi me olulised, aga eks me ikka tahaks olla.

Joonis 2. Eesti

Eesti käigu saab siiski välja otsida (🔍) ja  suurendada. Me alles alustame oma pisikest lahingut, aga graafik pöörab juba õigele poole. Algul panime meiegi „topelt 2 päevaga“ suunas, aga paar viimast päeva näitavad pigem „topelt 5 päevaga“. Oleme optimistlikud, aga muidugi on veel vara šampust juua. (Oh ei, šampust võib muidugi alati juua, selleks ei pea tegelikult mingit põhjust olema. Proovitud ja toimib, aga piiri peab pidama.)

Ülesanne. Klõpsake graafik käima ja otsige välja riskipiirkond Iraan, graafik on palju pikem ja kõrgem kui meie oma, aga kuju on umbes sama. OK, nüüd Itaalia, Hispaania, Saksamaa ja Prantsusmaa? Arvatavasti nägite juba ära Jaapani ja Singapuri?

Ma küsisin õpilastelt ühe küsimuse radioaktiivse lagunemise kohta. Eile kirjutasin vastuse nende vastustele.

2) Millal see oli, kui me audikas lõimingu-spunki otsisime? Ma lubasin siis leida mõne lingi füüsika ja draama lõimimiseks. Minu jaoks on muidugi füüsika väga dramaatiline teadus ja õppeaine. Sellist ilmselget tõsiasja on väga tüütu tõestama hakata ja aega ka ei ole ju. Tegelikult ma otsisin paar linki välja küll ja tegin ka hea plaani teemat veidi arendada, aga no aega ei ole ju sugugi olnud.

Jutt oli ühest konkreetsest asjast. Galilei kirjutas vähemalt ühe oma töö näidendina ja see oli väga oluline töö. Võib-olla mitte nii väga teaduslik, aga kindlasti õpetlik raamat. Hea oleks sealt üks lõik eesti keelde tõlkida, aga no pole ju aega. Asi jäi toppama selle taha, et ma ei leidnud seda kõige paremat kohta raamatust üles ja kahjuks ei oska kohe sugugi itaalia keelt, rääkimata Galilei aegsest keelest. Ja aega ka ju ei ole. See, et Galilei üldse itaalia keeles kirjutas, mitte ladina keeles, on veel omaette teema. Ühesõnaga, eesti keeles ei tundu sealt seni midagi olevat. Küll aga on „Füüsika ajaloos“ päris kena peatükk selle näidendi kohta. Juba see, kuidas Galilei Arcetris ja Pisas töötas ja  toimetas, on draamat väärt ja eks sellest ongi kirjutatud, filme ja näidendeid tehtud. Inglise keeles on tõlkeid erinevast ajast. Olen natuke vaadanud (kuigi aega ei ole) 1953. aasta tõlget, mis internetis osaliselt näha. Ma ei luba midagi.

Kodutöö keeleõpsidele: Eesti keeles öeldakse Galilei, inglise keeles Galileo. Miks nii? Õpilased on seda vahest küsinud. Uurisin natuke ja mul on oma seletus olemas, aga õpilased teevad selle peale enamasti suuri silmi.

Lisalugu. Füüsika on alati dramaatilne olnud, aga sellest pole alati näidendeid ja filme tehtud. Draamteater lavastas Kopenhaageni, aga see jäi mul nägemata, polnud aega. Film algab nii, aga mis tegelikult elus juhtus, jäigi saladuseks. Bohri arhiiv on nüüd avalik, sealt tulid välja Heisenbergile kirjutatud kirjade mustandid. Kõik jäid lõpetamata ja saatmata, lugu läks veel salapärasemaks.

3) Istun jälle restoranis toolil, elu garderoob on külm, aga supp on liiga kuum, et seda sööma hakata. Mida teha?

Etiketiõpetaja ütles^[B], et on kaks võimalust.
* Istud ja ootad, et supp jahtuks. Kui on paks supp, võtab see uskumatult kaua aega^[C].
** Liigutad suppi tasakesi lusikaga, et ta veidi kiiremini jahtuks^[D].

*** Puhumine, luristamine, taldriku loksutamine, akende avamisega tuuletõmbe tekitamine ja ühest taldrikust teise valamine on kõik – ei-ei-ei.

Niisiis, me tegime jahutamise uuringu. Tulemused ei olnud kuigi head. Suppi ei keetnud, esimeses lähenduses proovisime veega. See on küll põhikooli soojusõpetuses üsna levinud töö, aga ise polnud seda siiani teinud. Järgimine aasta, kui õnnestub, teeme uuesti ja paremini. Ma ei luba klassile suppi keeta. Või siiski, ega see nii halb mõte polegi^[E].

Tuli jutuks, et meie sõbralike naabrite juures on tee jahutamine tassist alustassile valamise ja lurinaga joomise abil täitsa tavaline tegu. Olen ise proovinud, oli huvitav, aga hommikuse kohviga olen siiski teisiti hakkama saanud.

Kõik, nüüd joonealused ----------------------------------------------------------

A) Rahaga, nagu ma varemgi olen öelnud, on nii, et mingi asja loomiseks, väljamõtemiseks, isegi arenduseks võib leida projekti, stipendiumi, toetuse. Kui sedama asja pärast aastaid, isegi aastakümneid elus ja käigus hoida, peab järjekindlat uuesti ja uuesti projektiraha vmi taotlema. No ja siis läheb ikka nii, nagu tavaliselt, kuigi mõeldud oli ju paremini.
B) Etiketiga kerkis veel lipsusõlme küsimus. Tuleb välja, et lipsusõlm, nagu ka kingapaelte sõlmimine ei ole topoloogia mõttes üldse sõlmed. See ei sega muidugi topoloogia matemaatika rakendamist, kui väike mööndus lisada.
B-1) Oot-oot, see energia küsimus läks päris meelest ära. Ma ütlen, et väga kurva õlakehitusega reageerivad õpilased küsimusele, kui suur on inimese bioloogiline energiatarve. See on natuke hämmastav tänapäevases maailmas, kus ülekaal on suur probleem. Ka sportlased võiksid olla teadlikud, aga võta näpust, kõigil samasugused pikad näod ees. See selleks, kui palju kulub energiat tantsimiseks? Jätkem edasiseks arutluseks seisukoha, et tantsimine hoopis loob positiivset energiat.
C) Miks jahtub paks supp või kissell nii kaua? Milline füüsikaline protsess on selle nähtuse põhjuseks?
D) Mis see siis on? Milline füüsikaline protsess lusikaga liigutamise juures kiirendab jahtumist?
E) Rumfordi supp lõimiks ajaloo, ühiskonnaõpetuse (sh juura), bioloogia, keemia, põllumajanduse, tervise, inimeseõpetuse, teadusmeetodi, mida veel..? Füüsika vist.