Koolivõrgu korrastamine, jeee!

Ei käi enam üle sellest, mida kõike praegu öeldakse ja ütlemata jäetakse. Ei suuda isegi täna hommikust enam meenutada, kes kellele kuskohas ütles, et koolivõrgu korrastamisega saab õpetaja palka tõsta. Juba praegu on palk 20% kõrgem neis omavalitsustes, kus korrastamine tehtud. See on siis vist keskmine palk, aga võib-olla on siiski arvestuslik keskmine. Sellest vahetegemisest libisetakse tavaliselt üle ja eks ta ongi natuke liiga keeruline tavamõistusele. Seda enam, et kui on arvestuslik keskmine, siis kuidas seda arvestatakse. See selleks, aga kes ütles, et koolivõrk tuleb kindlasti reformida, kuid miinimumpalgale sellel mõju ei ole. Mida? Olgu nii, miinimumpalgele mõju ei ole, aga keskmisele palgale on. Või siis arvestuslikule keskmisele. Võtaks õige midagi lihtsamat teemaks.

Tartus oli vanasti palju gümnaasiume. Katsusin näppude peal kokku lugeda ja sain umbes kümme, pigem rohkem kui vähem. Siis korrastati koolivõrk ära. Oi, see oli raske. Ei mäleta, kas õpilased võtsid sõna, aga õpetajad, koolijuhid, professorid, akadeemikud ja mitut masti arvamusliidrid kirjutasid lehelugusid, andsid intervjuusid, saatsid kaebekirju. Eks ole see ju nii inimlik, et seistakse oma kooli eest, olgu see siis praegune töökoht või helge mälestus. Kui demograafiat vaadata, siis oli selge, et niisama edasi lasta ei saa ja suuremjagu kaeblejaid said sellest ka pärast väikest rahunemist aru. Muidugi jäi päris lõpuni ja isegi tagantjärele kraaklejaid, kes uskusid, et iseenesest oli tegu õige, aga vot minu kooli poleks ikkagi pidanud puudutama. Sellele aitas kaasa ka linnavalituse suhteliselt käpardlik tegutsemine. Oli mis oli, gümnaasiumid eraldati põhikoolidest, ühendati ja nö reformiti. Jäi üks täistsükli kool, mis on täpselt ühe võrra rohkem kui oleks pidanud. Et see on tõesti ainult üks, mis ei ole ka enam nn torukool, siis ta väga palju pilti ei muuda. Põhikoolid said mõne aastaga aru, et gümnaasiumiosa lahkumist võib võtta kui võimalust, mitte kui õnnetust. Korrastamist püüti koolidele ja kogukonnale maha müüa argumendiga, et uus kord tõstab hariduse kvaliteeti ning on vanast nii palju efektiivsem ja ökonoomsem, et ka palgad tõusevad. Kvaliteedi tõusu jätan teistele analüüsida. Palgasaaja olen kõik see aeg olnud, nii et tagasi kollektiivlepingu juurde.

Tuleb tunnistada, et seegi ei ole nii lihtne. Kollektiivlepingu algusaegadel lepiti veel palgatingimusi kokku eraldi pedagoogidele, noorempedagoogidele, vanemõpetajatele ja metoodikutele. Pikapeale surid need ametijärgud välja ja viimastel aastatel lepitakse kokku täpselt selles palgas, mis on riigis kehtiv õpetajamiinimum. Kas selle kokkuleppimiseks on vaja lepingut? Vist ei ole, aga ega ta ka midagi ära ei riku. Rõhutagem sedagi, et leping ei keela õpetajatele rohkem maksta. Hea seegi.

Hei, kas märkasite, et klassijuhatamise teenust ostetakse allahindlusega. See on silmaga näha graafikute tõusudest ja arvuliselt on nii, et õpetaja palk on leppimise ajaloo jooksul tõusnud 2,7 korda, aga klassijuhata tasu ainult 2,3 korda. Tegelikult on põhjus seal, et algul oli rida 0,0% aastaid. Hiljem on paremaks läinud, isegi palju paremaks. Näed siis, tore uudis kah olemas ja täitsa tasuta.  

Lepingute järgi tundub, et palk ei tõusnud üldse 2021. aastal. See on vist siiski kõigest trükiviga, sest Lisa 1 (töötasu kokkulepe) on täpselt sama, mis eelmisel aastal. Allakirjutamise kuupäev on ära vahetatud, aga kõik muu on jäänud muutmata. Mis annab väikese vihje selle kohta, kui tähtis dokument see on, kuhu allkirjad võib panna ilma läbi lugemata. Nojah, eks tegijal juhtub.