Graupsi mälestuseks. Kõnni jala ja sõida rattaga!

Mis kõik võib linnas silma jääda, kui paar nädalat autot käima ei pane, aga päris toas istuda ka ei taha.

Leidus usin töötaja, kes lisaks eriolukorrale, väljaku sulgemisele, lukus väravale, videovalvele, tahtis anda oma panuse territooriumi sulgemisega. Küllap püüdis ka disainiga ära teha, mis seekord kuigi hästi ei õnnestunud, aga pühendumine võib imet teha. Annaks veel täpsustada puude-põõsaste ja hoonete sulgemise asjaolusid.

Minulgi on juhtunud, et põllumehed parkisid maamaja sissesõiduteele suure veoauto, jätsid uksed lahti, raadio mängima ja kadusid ise nagu maa alla. Välja ei saa, nuta või naera. Peaks ehk sildi panema, aga kuidas sõnastada. Mitte parkida – kõlab natuke nagu kärkimine või kamandamine. Palun – raske sõna, kuidas seda probleemideta lausesse sobitada.

Kooli tänav, võib-olla just kooli pärast, on omaette sildimaailm. Eravalduste ja isegi erateede kõrval on päris armas koerakeelusilt. Ei tea, palju seal võõraid koeri käib ja kas nad märkidest kuigipalju aru saavad. Omad koerad võiks ehk ära õppida, kus on õige kükitamise koht? Küllap annavad koerasildid siiski välja inimsuhete keerdkäike.

Garaaži ees tõepoolest ei pargi keegi ja mulluste lehtede ning tärkava roheluse järgi võib arvata, et ka keelaja ise pole juba paar aastat käinud. Korteriühistu lubab aeda, aga võib-olla ka aia taha, parkida vaid kirjalikul loal. Mis on kirjalik? Kas telefonisõnum või e-kiri on kirjalikud? Kes lube kontrollib ja mis saab kui pole piisavalt kirjalik? Parkimisprobleemile annab tublisti hoogu, kui panna välja kollane lisasilt, mis tsiteerib seadusi, riigikogu lahendeid ning õiguskantsleri arvamusi. Euroopa ja Rooma õigust? Planguruumi veel on ja juura on omamoodi põnev ala.

Minu isiklikud lemmikud on ikkagi lihtsad kodanikualgatused.

Vähem muret disaini ja käekirjaga!!!

Lihtsalt üks optimismiraas :☽