Nonii rikkus mul mitu päeva, madis teda võtku!

Mõnikord, kui keski-miski mu päeva rikub, on kokkuvõte, et oli ikkagi rikkumist väärt. Seekord – raske öelda. Igastahes jõudsin kallil pühapäeva hommikul selleni, et saatsin kirja oma headele kolleegidele füüsika õpetajatele.

------------------------------

Nagu me näeme, eriolukorras tehakse erilisi asju, mis on ju paratamatu. Ma olen üldiselt seda meelt, et me peaks juba praegu mõtlema ja arutama, mis on need tänased erilised asjad, mis edaspidi tavaolukorras võiksid tavaliseks saada. Kindlasti seda on, paneme kirja ja kui olukord muutub, analüüsime täpsemalt. Kahju küll, aga selles päris toredas plaanis on üks konks. Otsustajad, need, kelle õigusega meie elu ja tegemisi raskel hetkel korraldada me lepime, avastavad, et nii on ju palju lihtsam. Ministrid ja kantslerid ongi juba asunud rääkima, et paindlikkust oleks rohkem vaja, saaks kiiresti asjad ära otsustada ja tegutseda. Ma ei ole sellega nõus. Paindlikkus kõlab küll hästi, aga ma ei leia põhiseadusest seda punkti, mis nõuaks, et meie riigikorraldus peab päev-päevalt üha paindlikumaks minema. Demokraatlikule ühiskonnale on omane teatav aeglus ja keerukus, ma ütleksin isegi uimasus. See on vajalik kaitsemehhanism, et et niisama lihtsalt ei pääseks otsustama need, kes tegelikult üldse valitsemiseks ei kõlba.

Küllap on juba kõik kuulnud või lugenud, et valitsus küsib homme riigikogult mitmete seaduste muutmist, et eriolukorras paremini toime tulla. On ka mõni punkt haridusalast. Õpetajaid on tigedaks ajanud see, et paindlikkus on planeeritud tähtajatult, st eriolukorras valitsusele antud võimalused jäävad neile ka tavaolukorras. Kuigi ministeeriumist on juba tagasi aetud, keerutatud ja pisendatud, on suur ja enamasti vaikiv õpetajate kogukond saanud pahaseks. On ka põhjust. Küllap olete tuttavad ka selle poolpoliitilise trikiga, et esmaspäevasel koosolekul arutlusele tulev küsimus saab avalikuks reede pärastlõunal. Seepärast kirjutan minagi seda kirja kaunil pühapäeva hommikul, kui oleks hoopis muid asju teha.

Tallinna Reaalkooli õpetaja Martin Saar pani kokku kirja riigikogule. Martin on teinud hea, lühikese ja selge kirja, mis keskendub ühele põhilisele probleemile ja pakub lahenduse. Tubli töö. EFS füüsikaõpetajate osakonna juhatus osales ühel koosolekul, vahetas veidi omavahel kirju ja otsustas, et me anname sellele pöördumisele oma allkirja.

------------------------------

Tahaks nüüd jälle jutustada mõne õpetliku loo või mõtiskleda füüsika ülesannete teemal, aga võhm täitsa väljas.