Ei saa mitte jätta seda lugu meenutamata

Mõni aasta tagasi ostsin e-raamatu „What if?“ Randall Munroe annab tõsiseid teaduslikke vastused absurdsetele ja hüpoteetilistele küsimustele. Tal on veel päris toredaid raamatuid ja veebileht kxcd.com.

Keegi Sarah Ewart küsib autorilt „Kui igaüks me planeedil püsiks teistest eemal paar nädalat, kas me saaks siis päriselt lahti külmetushaigustest?“ See ei ole küll päris see, mis meie praegune igapäevateema, aga muidugi see tuli kohe meelde, kui viiruse trall hakkas. Vastus on järgmine.


Kas asi on seda väärt?

Tavalisi külmetushaigusi põhjustavad mitmed viirused,^[1] rinoviirused on tavalisimad süüdlased.^[2] Nad võtavad teie ninas ja kurgus rakke üle ja toodavad seal viirusi juurde. Mõne päeva pärast avastab selle tegevuse teie immuunsüsteem ja hävitab viirused ära,^[3] aga mitte enne, kui olete nakatanud keskmiselt veel ühe inimese.^[4] Kui olete haigusest jagu saanud, olete selle ühe rinoviiruse tüve suhtes immuunne ja see kestab aastaid.

Kui Sarah paneks meid kõiki karantiini, poleks viirustel värskeid ohvreid võtta. Kas immuunsüsteem hävitaks siis iga viimsegi viiruse?

Enne kui küsimusele vastata, hindame sedasorti karantiini praktilisi tagajärgi. Maailmamajanduse kogumaht on umbes 85 triljonit dollarit. See tähendab, et kogu majandustegevuse katkestamine mitmeks nädalaks maksab mitugi triljonit dollarit. Üleilmalise pausi tekitatud šokk võib vabalt põhjustada globaalmajanduse kollapsi.^[A]

Maailma toiduvarud on tõenäoselt piisavad, et katta nelja-viie nädalase karantiini vajadused, aga toidu peab enne valmis pakkima. Auasõna, ma ei ole kindel, mis ma teeksin, seistes üksipäini kusagil keset tühja välja oma 20 päeva teraviljavaruga.

Üleüldine karantiin viib meid järgmise küsimuse juurde: Kui kaugel me üksteiset tegelikult saaksime olla? Maa^[viide?] on suur, aga inimesi^[viide?] on palju. Kui jagada maismaa pind kõigile võrdselt, jääks igaühele alla 2 hektari. Lähim isik oleks umbes 140 meetri kaugusel.^[B]

Arvatavasti on 140 meetrine vahemaa piisav, et viirused ei saaks üle kanduda, aga sel eraldatusel on oma hind. Suur osa maapinnast ei ole viienädalaseks paigalseismiseks kuigi meeldiv. Paljud meist peaksid passima Sahara kõrbes^[5] või Antarktika sisemaal.^[6]

Praktilisem, kuigi mitte ilmtingimata odavam, oleks anda igaühele bioloogilise kaitse ülikonnad. Nii saaksime ringi liikuda ja suhelda. Isegi teatav majandustegevus võiks jätkuda.

Jätame nüüd sinnapaika praktilisuse ja pöördume Sarah küsimuse juurde: Kas see toimib?

Rääkisin viroloogia eksperdiga, Queenslandi ülikoolis asuva Austraalia Nakkushaiguste Uurimiskeskuse professori dr Ian Mackayga.^[7] Dr Mackay ütles, et idee on mingil moel isegi mõistlik, bioloogilisest vaatenurgast. Ta ütles, et rinoviirused ja teised respiratoorsed RNA viirused saavad immuunsüsteemi poolt kehast täiesti kõrvaldatud, see ei jää pärast infektsiooni venima. Pealegi tundub, et me ei vaheta rinoviiruseid edasi-tagasi loomadega. See tähendab, et pole teisi liike, mis oleks meie külmetushaiguste hoidlaks. Kui rinoviirusel ei ole piisavalt inimesi, kelle vahel liikuda, siis ta sureb välja.

Me oleme seda väljasuremist eraldatud populatsioonides näinud. Üksikutel St Kilda saartel, Šotimaa rannikust kaugel loodes, elas sajandeid umbes 100 elanikuga eraldatud ühiskond. Aastas külastasid saari vaid üksikud laevad ja elanikud kannatasid ebatavaliste haigusnähtude käes, mida kutsuti cnatan-na-call, võõra mehe köha. Mitu sajandit tabas köha saart nagu masinavärk, iga kord, kui uus laev saabus. Haiguspuhangute täpne põhjus pole teada,^[8] aga rinoviirused olid ilmselt paljude juhtude taga. Iga laevaga, mis saabus toodi sisse uus tüvi. Need tüved pühkisid üle saarte ja nakatasid praktiliselt kõik elanikud. Mõne nädalaga oli kõigil värske immuunsus käes, viirusel polnud kuhugi edasi minna ja ta suri välja.

Sarnane viiruspuhastus juhtub ilmselt kõigis väikestes kogukondades, näiteks laevahuku üleelanute hulgas. Kui kõik inimesed oleks üksteisest eraldatud, toimiks St Kilda stsenaarium kogu liigile. Nädal või paar kulgeksid meie külmetushaigused omasoodu ja tervel immuunsüsteemil oleks küllalt aega viirustest puhtaks saada.

Kahju küll, aga siin on konks ja sellest piisab, et meie plaan põhja lasta: Meil kõigil ei ole terve immuunsüsteem.

Enamus inimesi saab kümne päevaga rinoviirustest puhtaks. Teine lugu on neil, kelle immuunsüsteem on oluliselt nõrgenenud. Elundisiirdamisel näiteks nõrgendatakse immuunsust kunstlikult ja tavalised nakkushaigused, sh rinoviirustest, võivad nädalateks ja kuudeks, arvata isegi aastateks venima jääda.

See väike grupp immuunpuudulikkusega inimesi on rinoviirustele taeva kingitus. Nende väljajuurimise lootus on õrnake. Nad jäävad püsima kasvõi mõnes inimeses, et jälle välja ilmuda ja maailm tagasi võtta.

Lisaks sellele, et Sarah plaan võiks põhjustada tsivilisatsiooni kokkuvarisemise, ei vabastaks see meid viirustest.^[9] Võib-olla ongi nii parem.

Haigused pole küll naljaasi, aga ilma nendeta oleks veel hullem. Carl Zimmer kirjutab raamatus „Viiruste planeet“, et lastel, kes rinoviirustega kokku ei puutu, on täiskasvanuna rohkem immuunsuse häireid. Võimalik, et need kerged nakatumised treenivad ja kalibreerivad meie immuunsüsteemi. Teiselt poolt, külmetushaigused on nõmedad. Lisaks ebameeldivustele need viirused ka nõrgendavad otseselt meie immuunsüsteemi ja avavad meid järgmistele nakkustele, nagu kirjutavad mõned uurijad.

Nii ehk naa, ma pole valmis seisma viis nädalat kesk kõrbet, et külmetushaigustest igavaeseks lahti saada, aga kui nad kunagi vaktsiiniga valmis saavad, olen ma järjekorras esimene.

--------------------------------

[1] Inglise keeles: virus. Kas mitmus võiks olla virii või virae? Kas eesti keeles öelda viirusi või viiruseid?
[2] Iga ülemiste hingamisteede infektsioon võib olla „tavaline külmetus“.
[3] Sümptomeid põhjustabki tegelikult immuusüsteemi reaktsioon viirusele, mitte viirus ise.
[4] Matemaatiliselt, jah see peab tõsi olema. Kui kesmiselt on vähem kui üks, sureb viirus välja. Kui on rohkem, peaksid kõik kogu aeg haiged olema.
[5] Sahara kõrbes umbes 450 miljonit inimest.
[6] Antarktikas umbes 650 miljonit inimest.
[7] Kes on Boing Boing's Cory Doktorow? Mingi Ameerika nali, doktor ta ei ole.
[8] St Kilda rahvas sai õigesti aru laevade saabumise ja haiguspuhangute seosest. Tolle aja meditsiinieksperdid ajasid aga tagasi, süüdistades kohalikke laeva saabumise ajal õues seistes külmetamises ja selles, et võõraste vastuvõtmise ja tervitamise käigus juuakse liiga palju.
[9] Kui karantiini ajal saab toit otsa ja me kõik sureme nälga, sel juhul inimeste rinoviirused surevad koos meiega.
[A] Raamatu ilmumisest saadik on majanduses toimunud ja toimumas teatud arengud. Üha enam on sellist majandustegevust, mis võiks tiksuda ka ilma selleta, et inimene iga päev klaviatuuri või juhtkangide taga istub. Võib-olla saavad ühel päeval kõik masinad ise hakkama, siis võime karantiine teha palju tahame.
[B] Raamatu ilmumisest saadik pole maismaad juurde tulnud, küll aga on inimesi juurde tulnud, seepärast on nüüd „veidi üle kahe hektari“ asemel „alla kahe hektari“.