Telekat pole ka mõistlik vahtida.

Üleeile tegi ERR jälle kooliteemalise saate. Ei ole just raske ära arvata, millest jutt. Oleks parem olnud seda mitte vaadata, aga üks hea kolleeg andis märku, et ta on saatesse kutsutud. Vana tutvuse pärast vaatasin siis enam-vähem ära. Väga hull ei olnudki.

Mis läks hästi:

*** Üldmulje jäi õnneks hea. Halvad asjad, mida keerulistes oludes ikka ette tuleb, vajusid saate käigus kuidagi lössi ja ei jäänud tervikus kõlama.

*** Õpilased olid väga mõnusad. Panid õpsidele ja tegelikult kogu süsteemile hindeks nelja... Või kolme, nii ja naa. Tublid lapsed, jõudu teile!

*** Väga hea näide oli sidekatkestus. Oli valitud üks õpetja, kellega rääkida, aga pilt tuli, heli tuli, aga vist ei läinud või kuidas see oli. Just nii see ongi reaalses elus. Tõeliselt hea näide, kuis avalik-õiguslik ERR, kõigi on IT-osakondade ja tehnikute armeega jääb lihtsa videokõnega jänni.

*** Teadlane oli väga tubli. Andis keerulises olukorras oma sõnumi ära ja suutis selgeid näiteid tuua. Näitas, et teab, mida räägib. Teaduspõhine, mis siin rääkidagi.

*** Tuttav füüsikaõpetaja oligi rahulik ja positiivne, suutis veenda, et ta teab, mida teeb ning plaan jätkamiseks on olemas. Tuli endalgi hea ja julge tunne, küll saab, kõik kontrolli all.

Mis läks halvasti:

*** Keda sa ikka kutsud tähtsast teemast rääkima – spetsialisti, kes on aastaid asjadega toimetanud, kellel diplomid ja kraadid ette näidata, kes on tähtsal kohal ministeeriumis, sihtasutuses või ametis. Küllap tema teab. Harvade eranditega läheb ikka jälle nii, et spetsialist kõneleb oma asjast, omas keeles ja hea on, kui lausa teemast mööda ei pane. Oleks ehk parem kutsuda spetsialisti asemel ekspert? Küllap vist, aga kes vahet teeb? Näiteks õpetaja on kooli küsimuses ekspert. Kahjuks jääb just õpetaja, kui ta just staarõpetaja ei ole, haridussaates enamasti nö taharitta.

*** Ajakirjanikud tahavad igale teemale puid alla ajada. Võetakse tänavaküsitluselt, Twitteri või Facebooki sügavustest üks küsimus – Juhan küsib, et mis saab siis, kui mul kodus... Arutame seda! Hea ekspert ütleks, et Juhani teema paneme homseks lahendamiseks kirja (kui on teada, ütleme ära, kes lahendab), aga nüüd räägime sellest, kuidas lugu valdavalt, enamasti või keskmiselt on ja toimib. Saatejuhile on see muidugi igav, tema tahaks kohapeal päriselu üksikprobleeme lahendada.

*** Sidekatkestus, mis oli ju hea näide, lasti täiega raisku minna. Saatejuht ehmatas kaameks – jätame vahele... vabandust. Otsis uue teema, aga uus teema oli ju ekraanil juba.

*** Õpilane küsis, kas olukorra keerukusega seoses tulevad riigieksamid seekord natuke lihtsamad. Stuudiorahvas hakkas naerma. Kuulge, õpilasel on mure, ta esitab küsimuse. Võib-olla on see loll küsimus, aga inetu on selle üle naerda. Nad said vist ise ka aru ja kokutasid ikka lõpuks mingi segase vastuse valmis. Minu asi see muidugi ei ole, aga aus vastus võiks olla, et riigieksamid on juba valmis, võib-olla isegi juba trükitud. Kui eksamid tulevad, siis nad tulevad sellised nagu nad on. Või kuidas?

Hääküll, ma panen saatele ikka kolme ära... Või nelja, nii ja naa.