Milleks meile vaja

seda kollektiivlepingut? Milles õieti kokku lepiti ja milleks see hea on? Juba enne, kui seekordne leping allkirjad sai, oli teada, et Tartus on kollektiivleping ja me saame streikida kolm päeva nö pärisstreikijate toetuseks. Linna kui tööandja ootus oli see, et toetusstreik Tartus võiks kesta siiski vähem aega, näiteks ühe päeva. Minult küsiti jaanuari algul, mida te Tartu õpetajad siis vastu saite, kui streigiõigusest nii olulisel määral loobusite? Jäin vastuse võlgu. Kõigepealt see, et lepingut selleks ajaks veel ei olnud. Muidugi võis ju vaadata eelmist lepingut, sest mis see uus nii teistmoodi on või saab olla. Leping kirjutati siiski alla 12. jaanuaril. Päris tubli tegu, varemalt on seda ka aprillis, mais ja isegi juunis allkirjastatud. Väga harva on see saanud tehtud enne kui leping tegelikult kehtima hakkab, st enamasti on ta ikka tagasiulatuv. Seekord oli kiire, sest streigikoll seisis ukse taga ja ei oleks uskunud nunnusid lubadusi, et küll me teeme ära, alati oleme ju teinud.

Aga ikkagi see küsimus, millele mul siiamaani vastus võlgu. Täna kohtasin Raekoja platsile tulnud õpetajaid, endisi ja praegusi kolleege ja veel kolm korda küsiti, miks meil on see leping? Miks ümberkadu vallad ja linnad võitlevad edasi aga meie... kuidas nüüd viisakalt öelda, anname alla? Või lasime ennast linna präänikutega ära osta? Me isegi ei tea, mis präänikud need on ja kas neid üldse ongi?

Hääküll, see on küsimus on lihtne, aga vastus nii lihtne ei ole. Tundub küll, et ma võiks nüüd vastata, aga nüüd ma enam ei taha vastata. Miks? Seks, et tegelikult peaksid ju seletusi andma ja kogu seda kollektiivlepingu protsessi avalikkusele, eriti meile (sh mulle) turundama lepingu pooled. Ametiühing (Tiiu Laan, Kalle Kalda) ja linnavalitus (Lemmit Kaplinski)*. 

Täna saab meie streigiaeg läbi, aga „kõik kestab edasi, selle pärast ei lõppe veel meie püha üritus“.

---

* Kalle Kalda esines streigi ja lepingu teemal Vikeraadios, aga ta ei vastanud sellele küsimusele. Tõsi, päris seda küsimust ei küsitudki:

„Millise rahu kollektiivlepingu sõlmimine Tartu õpetajatele annab?“

„Ega ei saa täpselt öelda, et misukene on see Tartu õpetaja. Õpetajad on kõik isiksused, nad on väga erinevad. On muidugi mõned sellised, kes ka siin algusest pääle leidsid, et ehk ei peaks seda lepingut sõlmima, et siis ei saa selles niinimetatud tähtajatus streigis tähtajatult osaleda, et langeme justkui ansamblist välja, aga suuremjagu leiab, et kui selline üritus on mingisuguste piiridega, kuidagi algusest teada, misukene ta tuleb, et siis on just parem võimalus see oma panus anda.“

Ta ei vastanud ka küsimusele, kui üksmeelsed Tartu õpetajad kollektiivlepingu osas on, sest see on väga keeruline.