Ongi õige aeg lõpetada

Enne seda kuulasin veel ühe haridusjutu. Oli pisuke üllatus seda kuulda. Tuleb välja, et keegi on vaevunud koolidele ja kogu sellele haridusloole nii sügavale sisse vaatama ja üldse nii suure töö ette võtnud. Väga tore ja ma olen paljude asjdega ses jutus nõus. Näiteks see, et reformid võivad olla teinekord vajalikud, aga nad ei too raha sisse, pigem on kulukad. Lühikese aja peale kindlasti. Kui keegi mõtleb, et koolireformist tõuseb tulu, mis õpetajate palka tõstab, siis ei. Reformidel on veel see eripära, et kui reform on tehtud, siis ei ole ta veel valmis. Reformi peab rakendama, hooldama, poputama, ümber tegema, kui vaja. Muidu ongi nii, et ainus tulu tuleb reformaritele enestele. Haldusreform, apteegireform, riigireform või mis nad kõik olid. 

Millega ma nõus ei ole, on lõputu terminloogiline ringmäng. Koolide sulgemist ja ühendamist osutus viiskamaks nimetada koolivõrgu korrastamiseks. Ka see ei olnud piisavalt ümar, siis nüüd saagu koolivõrgu kaasajastamine ja ta nägi et see hea oli. Koolide efektiivsus ja tõhusus, olgem ausad, on lihtsalt odavus. Me oleme nii rikkad küll, et tellida odavat haridust. Vabandust, ma vist kipun üle keerama. Tõesti, on aeg.

Täna jälle üks sulailm ja elutoas isegi päikesepaiste. Tahaks öelda, et veidi kevadine tunne, aga tegelikult ei ole veel jaanuar, see aasta esmaspäev, läbigi. Vaatame, mis teisipäev toob ja eks ole ju märts juba esimene kevadkuu. See läheb kiiresti ja loodus õpetab meid.