Kokkuvõte II – tähtis on magada

Inimesed on erinevad. Mõni on usin, teine on laisk. Mõni on tark, teine natuke vähem tark. Mõni juhm, teine terane. Mõni helde, teine ihne. Mõni läheb vara magama, teine magab hommikul kaua. Mõnes asjas on inimesed üllatavalt sarnased. Näiteks kõik magavad. Väikeste isikupärast ja east tulenevate erinevustega magavad kõik enam-vähem ühepalju. Muidugi on hea, kui saab magada, sest juba üle saja aasta on teada, et halb uni ja lühike uneaeg rikuvad tervist ning vähendavad töövõimet igas mõttes.

Juba on selgunud, et distantsõppe ajal on õpilased rohkem magama hakanud. Arvatavasti nad istuvad ikka öösiti kaua üleval, magavad aga hommikul kauem. Ehk on siin väike vihe, mida kriisajast normalsesse ellu kaasta võtta. Koolipäeva kellaaegade plaani on muidugi aastakümneid arutatud ja alati jõutud selleni, et jääb nii nagu on. Me ei ole muutmises väga head, pigem hoiame kinni sellst mis on, isegi kui see ei ole hea, õige ega kasulik.

Muuseas, matemaatika videotund, mida mul õnnestus piiluda, algas kell 10, mitte kell 8.05. Arvatavasti pärinevad meie tipptunnid ja kella pealt kohale kihutamine vabrikutöölise elurütmist. Kool on riiklik kodanike tootmise vabrik, töölised ja tooraine peavad saabuma logistiliselt arvutatud ajaks. Paraku, aasta ei ole enam 1880.

Koduõppe kogemus on väärt, et seda mitte unustada. Teeme 2020. aasta kevade mälestuseks järgmistel õppeaastatel iga esmaspäeva kodust. Või teeme igas perioodis ühe nädala distantsõppes. Või lõpuklass kaugõppes. Pool klassi üks nädal koolis, pool kodus ja vahetus. Teeks midagigi?