Seminaride kvaliteedist, kas meil on lootust?

Lumerohke 2011. aasta jaanuaris kogunes aktiiv Saka mõisa aru pidama. Teemaks oli uus ainekava, mis nüüd on juba muudetud ja võib-olla jälle muutmisel. Aeti juttu, vaieldi veidi, tehti näidistunde, sumati lumes, tunti rõõmu heast toidust ja veel paremast seltskonnast. Sündmus sai läbi, tunnistused olid jagatud, aplausid kuulatud.

Küsisin ühelt kogenud kolleegilt, kuidas meeldis meie aktiivi südatalvine töine kokkusaamine? Eks ma vist lootsin, et vastus on vähemalt hea, ütleme 4+ kuni 5-. Sain aga vastuseks, et enam-vähem, pole paha. Lisaks sain ka seletuse: „Tead, ma olen nii palju aastaid õpetaja olnud. Sa ei saa oodata, et ma kukuks vaimustusest pikali, kui saab osaleda vöökšopis või ümarlauas ja teha ajurünnakut. Aga väga tore, et te viitsite mässata, eriti noorte pärast.“ Jätsin meelde.

Küsimus: Kes oli see elutark vastaja?

Tegelikult jäi tol päeval, päris viimasel minutil Saka mõisa parkimisplatsilt meelde veel üks pilt. Füüsika õpetajate aktiiv tuli oma kottidega õue, kõik tegid korraga autode pagasnikud-tagaluugid lahti ja igas autos oli lumelabidas. Ma mõtlen, et kui meil on sellised füüsika õpetajad, siis on veel lootust.

Ah jaa, vastus kah.

Natuke katsetamist

Dianna näitab polariseerimist,
sh Haidingeri pintslit ja muid ägedaid asju.

Toivo näitab:

• 7. klassile vee elektrolüüs ja vesiniku kogumine.
• 8. klassile vesiprisma
• 9. klassile jada. ja rööpühendus

Koit räägib, näitab ja räägib.

Venitame kumme, toksime arvuteid

Tööleht – doc
Tööleht – pdf

Jah, joonisel on trükiviga (täpsemalt näpuviga), aga see paistab omamoodi päris nunnu, nii et las ta olla.