Kapsaleht

10.5.20

Emadepäev!

Kunagi ammu, vist lausa eelmisel sajandil öeldi, et aasta parim aeg on siis, kui kaselehed on kahesendise suurused. Need olid küll teised sendid, aga aegade ilu see siiski ei muuda. Puud on õitsema kukkunud.


Ilusat emadepäeva kõigile emadele ja ka kõigile kellel on ema!

Sel ilusal päeval on ilmselt õige hetk lõpetada kriisiblogi. 15. märtsil jõudis minuni üks kiri, kus oli selline lõik:

Ettepanek, et kui füüsikapäevad koos õpetajatega ikka tulevad suvel, siis võiks teha ettekandeid kriisiolukorras juhtunust ja just õppe kontekstis. St et kuidas kiirelt õpe e-õppeks muutub ja kas füüsikaõpetajatel on eelis võrreldes teiste ainete õpetajatega? Võiks mõned õpetajad kaasata juba hetkel, et nad peaksid blogi või päevikut, mille pealt oleks hea ettekannet teha (muidu räägitakse ainult lõpus väljakujunenud olukorrast, aga mitte protsessist!). Kindlasti tead mõnda üliaktiivset õpetajat, kes on kohe nõus kaasa tegema…

Nii läkski, esimene ehmatus oli seks ajaks juba kirjas. On jäänud veel vaadata üle mustanditeks jäänud mõtted, teha kokkuvõte ja Kapsaleht võib uinuda kuni jälle midagi juhtub või toimub.

4.5.20

Kevad tuleb! Kuidas ta tuleb?

Koolivaheajal helistas Tiina. Rääkisime asjaliku jutu hulgas ka tee-ehitusest, loodusest ja sellest kuidas kevad tuleb härgamisi. Ma arvan, et tänapäeval on hulk eesti emakeelega inimesi, kes seda sõna ei tunne või kui tunnevad, siis pidades seda eriti vananenud üle-eelmise sajandi kõnepruugiks, ei riski kasutada. Vana-hea-ilusa kõnepruugi elushoidmine on tõeline kangelastegu. Tiinale suur aitäh selle eest.

Umbes kümme aastat on sellest, kui kaheksanda klassi kutid küsisid, mis on tõmblukk. Omavahel arutades nad mingit mõistlikku lahendust ei leidnud ja sõnaraamatu mõte on koolimajas ikka väga visa tulema, kui just ei ole vastavat ülesannet antud. Küllap nad kahtlustasid, et see on üks väga vana ja võõras sõna, seepärast tasub küsida füüsika õpsilt, kes on arvatavasti Oskar Lutsu koolivend ja mäletab kuidas mõisaajal räägiti. Neid hämmastas väga, kui ma ütlesin, et TÕMBAD jope luku kinni, see ongi TÕMBLUKK. (Muuseas, kui ma siia kirjutan, siis blogger, mis on eesti keeles, kontrollib enam-vähem õigekirja. Tõmblukul on punane joon all. Bloggeril ka.) Mõni aasta hiljem pahandasid kaks õpetajat korraga, et põhikooli lapsed ei tea, kuidas kauss kummuli käib. See ei tähenda muidugi, et keegi ei tea. Mõned ei tea, teised on kõhklevad ja kolmandad teavad, aga ei taha või ei julge välja näidata.

Olen juba mitu aastat 12. klassi ehmatanud ebakindluse märgiga ~ ja küsinud, kuidas nad seda tavaliselt nimetavad. Peaaegu igas klassis on vähemalt üks õpilane, kes veidi ettevaatlikult selle välja ütleb – kapsaraud. Üldiselt ei leidu eriti kedagi, kes oleks seda ise kapsaste peal proovinud, aga ometi on see tuntud sõna. Eks ole vist rotid selle sõna eesti keeles alles hoidunud.

Kuidas see juhtus, et lumerookimisest ja teede lahtiajamisest sai lume tõrjumine. Teede liivatamisest sai algul soolamine ja siis libeduse tõrjumine. Lõpuks isegi tõrje teostamine. Vähe sellest, mõne aata eest nõudis vald, et sissesõidutee lahtiajamiseks tuleb teha leping – tasuta lumetõrje teenuse osutamine kuni kolm aastat. Sel talvel polnud lundki. Võib-olla üks kord osutati seda teenust, ma polnud kodus tol päeval.


Hea uudis on see, et kui mõned sõnad kaovad, siis teisest otsast tuleb uusi juurde. Näiteks võib teil nüüd vaja minna fassilitaatorit, kui olete järgmise probleemi ees:

Avatud dialoogi hetki (näiteks ühte kohtumist paljude kohtumiste seerias) saab ühelt poolt raamistada mõttega, et oleme täna rääkinud väga erinevatest vaadetest olukorrale ja erinevatest kogemustest, kuid me ei ole jõudnud ühele seisukohale, ja teiselt poolt, rõhutada, et me oleme rääkinud olulistest asjadest ja miks me ei võiks seda jättagi nii ning tuleme homme selle juurde tagasi.

Trükiviga võib anda väga laheda uue sõna. Kirjutades ajaloost kui masinate kasutamine võimendas inimese puuduseid, läksid sõrmed korraks klaviatuuril risti ja sündis uus sõna – puduuduseid. Küllap oskab igaüks teha nimekirja puduudustest asjadest.