Kapsaleht

24.8.12

Valguse ja aine vastastikmõju

Kuidas mõjutab aine valguse levimist?

Läätse põhiomadus – koondada/hajutada valgust
Seega on olemas koondavad ja hajutavad (kumerad ja nõgusad) läätsed


Mis on kujutis?

 Kuidas tekib kujutis läätses: tõeline kujutis, näivkujutis - mille poolest nad erinevad?

Siin saad uurida kuidas muutub kujutise asukoht ja suurus koondavas läätses, kui muuta läätse fookuskaugust (mida selleks tuleks teha?), eseme kaugus.

Valguse ja aine vastastikmõju

loodusliku luminestsentsi näide:
 

Laengu jäävuse seadus, visualiseerivad materjalid




raadiolained

Hoki ja elektriväli

Raadiolained

fotoefekt

fotoefekt I
fotoefekt II
fotoefekt III

Elektrivoolu tekitamine

Liikuv magnet poolis (tahvel.ee)
Generaatori mudel (http://www.walter-fendt.de)




Valguse ja aine vastastikmõju



Valguse peegeldumine ja murdumine. Murdumisseadus. Murdumisnäitaja seos valguse kiirusega.
Põhimõisted: peegeldumine, murdumine, absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja.

Peegeldumisseadust saab kontrollida vabavaralise internetist kättesaadava simulatsiooniga http://phet.colorado.edu/et/simulation/bending-light
Samuti saab selleks kasutada Algodoo programmis vastavat ettevalmistatud õppetundi.
Algodoo demoversiooni saab tõmmata aadressilt: http://www.algodoo.com/wiki/Download
Kui programm avada, siis valmis tunniplaanid, küll kahjuks inglisekeelsed, leiab punase noolega märgitud kohast:


Vastavaid simulatsioone leiab ka teistest allikatest:

Algodoo programmiga saab näidata ka murdumisseadust ja veel väga palju asju.

Kokkuvõttev lühike inglisekeelne video antud teema kohta: http://www.youtube.com/watch?v=2P3nKJHO2j0

Lorentzi jõud

Kõigepealt paar videot:
Üldine seletus Lorentzi jõu kohta
Lorentzi jõud 3-mõõtmelises katses
Trajektoori tekkimine

Simulatsioonid:
Laengu trajektoor magnetväljas
Millised tekivad trajektoorid, kui laeng liigub magnet- või elektriväljas

Rakendused:
Kuidas töötab kineskoopteleviisor
Youtube video, kuidas TV töötab

Elektrivälja visualiseerimine

+ - laeng

maa ja magnetväli

sirgmagnet

Faraday

Elektrivälja visualiseerimine

Elektrilaengule mõjuvad jõud   -  http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/electric/elefie.html
Jõujooned  - http://www.google.ee/images?q=electr.feeld&oe=utf-8&rls=org.mozilla%3Aen-US%3Aofficial&client=firefox-a&hl=et&sa=X&oi=image_result_group

elektrilaengu visualiseerimine

Koidu klipp 

Andrus Metsma pps: Elektrilaengud

Õhupalli simulatsioon

SYG elektrikatsete klipid

Sõnastikud

Inglise I

Inglise II

Füüsika

Plagiaat?

Kontrollimise võimalustest

22.8.12

Elektromagnetismi teemade juurde


Elektriväli ja magnetväli
Elektrilaeng. Positiivsed ja negatiivsed laengud. Elementaarlaeng. Laengu jäävuse seadus.
Põhimõisted: elektrilaeng, elementaarlaeng.

Elektriväli ja magnetväli
Coulomb’i seadus. Punktlaeng.
Põhimõiste: punktlaeng. Mõõtühik: kulon.

Elektriväli ja magnetväli
Elektrivool. Ampere’i seadus. Püsimagnet ja vooluga juhe.
Põhimõisted: voolutugevus, püsimagnet, aine magneetumine, magnetnõel. Mõõtühik: amper.

Elektriväli ja magnetväli
Elektri- ja magnetvälja kirjeldavad vektorsuurused elektrivälja tugevus ja magnetinduktsioon.
Põhimõisted: elektrivälja tugevus, magnetinduktsioon. Mõõtühikud: volt meetri kohta tesla.

Elektriväli ja magnetväli
Punktlaengu väljatugevus ja sirgvoolu magnetinduktsioon.
Põhimõisted: elektriväli, magnetväli.

Elektriväli ja magnetväli
Elektrivälja potentsiaal ja pinge. Pinge ja väljatugevuse seos.
Põhimõisted: potentsiaal, pinge Mõõtühik: volt.

Elektriväli ja magnetväli
Välja visualiseerimine: välja jõujoon ja ekvipotentsiaalpind. Homogeenne elektriväli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel, homogeenne magnetväli solenoidis.
Põhimõisted: jõujoon, ekvipotentsiaalpind, homogeenne väli. Mõõtühik: elektronvolt.

Elektromagnetväli
Liikuvale laetud osakesele mõjuv magnetjõud.
Põhimõiste: Lorentzi jõud.

Elektromagnetväli
Magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele indutseeritav pinge.
Põhimõisted: elektromagnetilise induktsiooni nähtus, pööriselektriväli.

Elektromagnetväli
Faraday katsed. Induktsiooni elektromotoorjõud.
Põhimõiste: induktsiooni elektromotoorjõud.

Elektromagnetväli
Magnetvoo mõiste. Faraday induktsiooniseadus. Lenzi reegel.
Põhimõiste: magnetvoog. Mõõtühik: veeber.

Elektromagnetväli
Kondensaator ja induktiivpool. Mahtuvus ja induktiivsus.
Põhimõisted: kondensaator, mahtuvus, endainduktsioon, induktiivsus Mõõtühikud: farad ja henri.

Elektromagnetväli
Elektromagnetvälja energia.
Põhimõiste: elektromagnetväli.

Elektromagnetlained
Elektromagnetlainete skaala. Lainepikkus ja sagedus.
Põhimõisted: elektromagnetlaine, elektromagnetlainete skaala, lainepikkus, sagedus.

Elektromagnetlained
Valguse tekkimine, levimine ja kadumine.

Elektromagnetlained
Valguse dualism ja dualismiprintsiip looduses. Footoni energia.
Põhimõisted: kvandi (footoni) energia, dualismiprintsiip.

Elektromagnetlained
Valguse värvuse ja lainepikkuse seos. Elektromagnetlainete amplituud ja intensiivsus.
Põhimõisted: amplituud, intensiivsus.

Elektromagnetlained
Difraktsioon ja interferents, nende rakendusnäited.
Põhimõisted: difraktsioon, interferents.

Elektromagnetlained
Polariseeritud valgus, selle saamine, omadused ja rakendused.
Põhimõiste: polarisatsioon.

Valguse ja aine vastastikmõju
Valguse peegeldumine ja murdumine. Murdumisseadus. Murdumisnäitaja seos valguse kiirusega.
Põhimõisted: peegeldumine, murdumine, absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja.

Valguse ja aine vastastikmõju
Kujutise tekitamine läätse abil ja läätse valem.
Põhimõisted: koondav ja hajutav lääts, fookus, fookuskaugus.

Valguse ja aine vastastikmõju
Valguse dispersioon. Spektroskoobi töö põhimõte. Spektraalanalüüs.
Põhimõisted: aine dispersioon, prisma, spektraalriist.

Valguse ja aine vastastikmõju
Valguse kiirgumine. Soojuskiirgus ja luminestsents.
Põhimõisted: soojuskiirgus, luminestsents.

15.8.12

Probleemid determinismistliku vaatega

Liblikatiiva efekt ja kaoseteooria
Edward Norton Lorenz 1917–2008

Does the flap of a butterfly’s wings in Brazil set off a tornado in Texas?
  Ilma on pagana raske ennustada, eriti üle kolme päeva.


































Kaks sarnast lumehelvest?





-->
Suuremad lumehelbed on kõik erinevad. Keerukate lumehelveste tekkimise variante on vapustavalt palju. Seletamaks, kui palju neid viise on, vaatame üht lihtsat küsimust. Mitmes erinevas järjestuses saab riiulile laduda 15 raamatut? Esimesel raamatul on reas valida 15 kohta, siis igas variandis on teisel raamatul 14 võimalust, kolmandal jällegi 13 jne. Kõike kokku arvates saab 15 raamatut riiulile panna 1,3·1012 erinevas järjekorras. Saja raamatu korral on võimalusi peaaegu 10158. See on vähemalt 1070 korda rohkem kui aatomite arv Universumis.
Kui nüüd vaadata keskmist lumehelvest, siis võib sealt kerge vaevaga leida 100 erinevat kohta, kus kristall võiks kasvada teistmoodi, teises suunas või teise pikkusega. Vähegi keerulisemate lumehelveste variante on nii kohutavalt palju, et kahe sarnase tekkimise tõenäosus ei erine mõistlikul määral nullist.
 
  Täpsemalt