Kuhu edasi?

Lisaks valdkonnapädevuses kirjeldatud üldistatud õpitulemustele:

1) väärtustab füüsikat kui looduse põhjuslikke seoseid uurivat teadust, mõistab mudelite tähtsust loodusobjektide uurimisel ning mudelite arengut ja paratamatut piiratust;

2) rakendab omandatud füüsikateadmisi ning protsessioskusi igapäevaelu ja tehnoloogiaga seotud probleemülesannete kvantitatiivsel lahendamisel ning info usaldusvääruse ja teaduslikkuse kontrolliks;

3) kavandab ja viib ohutult läbi uurimusi loodusnähtusi kirjeldavate füüsikaliste mudelite leidmiseks või kontrollimiseks;

4) analüüsib graafiliselt, analüütiliselt ja statistiliselt füüsikaliste parameetrite mõõtmistel saadud andmekogumeid;

5) mõistab füüsika rolli teiste loodusteaduste seas ning interdistsiplinaarsete uurimissuundade tähtsust teaduses ja tehnoloogias.

Loodusvaldkonna pädevus

Loodusainete õpetamise eesmärgiks gümnaasiumis on kujundada õpilaste loodusteaduslikku ja tehnoloogiaalast kirjaoskust. Loodusainete õpetamise kaudu taotletakse, et õpilane:

1) huvitub ümbritsevast keskkonnast ja selle uurimisest, mõistab keskkonna terviklikkust, loodusainete omavahelisi seoseid ning teaduse, tehnoloogia ja ühiskonna vahelisi seoseid; hindab ja prognoosib teaduse ning tehnoloogia mõju ümbritsevale keskkonnale, tuginedes loodusteaduslikele, sotsiaalsetele, majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele;

2) selgitab ja põhjendab nähtusi ja nendevahelisi seoseid mikro-, makro- ja megatasandil, mõistab mudelite olulisust ning piiratust objektide, nähtuste ja süsteemide kirjeldamisel; koostab loodusteaduslikku teksti, kasutades loodusteadustele omast keelt ja korrektset viitamist;

3) sõnastab uurimisküsimusi ja hüpoteese, kavandab ja viib läbi loodusteaduslikke uuringuid, analüüsib ja tõlgendab tulemusi ning teeb tõenduspõhiseid järeldusi ja prognoose;

4) lahendab probleeme ja teeb igapäevaeluga seotud põhjendatud otsuseid, rakendades loodusteaduste ja tehnoloogia alaseid süsteemseid teadmisi ning kasutades loovat ja kriitilist mõtlemist;

5) leiab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast infot erinevatest allikatest, hindab seda kriitiliselt; kasutab õppimiseks, andmekogumiseks ning koostööks erinevaid meedia- ja tehnoloogiavahendeid, analüüsib andmeid;

6) mõistab teadust kui teaduslike teadmiste hankimise protsessi selle ajaloolises ja tänapäevases kontekstis, loovuse ja innovatsiooni osa teaduses ja tehnoloogias, uute piiriteaduste tekkimist, teaduse ja tehnoloogia olulisust, piiranguid ning riske;

7) väärtustab loodusteadusi kui kultuuri osa, huvitub loodusteadustega seotud elukutsetest, omab ülevaadet valdkonnaga seotud karjäärivõimalustest ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;

8) tunneb huvi kohalike ja globaalsete keskkonnanähtuste vastu, väärtustab keskkonda kui tervikut, järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid kriitiliselt mõtleva ning aktiivse kodanikuna.

Kultuur on nihkunud tahapoole.

Tehnika →  tehnoloogiaga.

Teaduskeel → loodusteadustele omane keel.

Mudelite paratamatu piiratus ja pidev areng. → Mudelite areng ja paratamatu piiratus.

Kriitiline mõtlemine. + Kriitiline hindamine.

Probleem → probleemülesanne


Kokku ~300 sõna. 8,3 tähte sõnas.

Kas saab kokku leppida?

Kultuur

Tehnika

Keel

Info

Mudel

Kriitilne mõtlemine

Loodusnähtused

Probleemilahendamine

Füüsika õpetamisel gümnaasiumis taotletakse põhiliselt, et õpilased õpiksid järgmist:

• Füüsika kui kultuuri osa.
• Füüsika seos tehnikaga.
• Tava- ja teaduskeele eristamine ja mõlema kasutamine.
• Info kogumine ja töötlemine.
• Vajaliku ülearusest eristamine.
• Mudelite tähtsus loodusnähtuste uurimisel.
• Mudelite paratamatu piiratus ja pidev areng.
• Kriitiline mõtlemine.
• Küsimus- arvutus- ja graafiliste ülesannete (probleemide) lahendamine.

Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane:

1. tutvuks füüsika kui kultuuri osaga ja füüsika võtmerolliga loodusteadusliku maailmapildi kujunemisel;
2. süvendaks kujutlust füüsika seosest tehnika ja tehnoloogiaga ning vastavatest elukutsetest;
3. mõistaks teaduskeele erinevust tavakeelest ja kasutaks neid mõlemaid õigesti;
4. õpiks koguma ja töötlema infot, eristama vajalikku infot ülearusest, olulist infot ebaolulisest, usaldusväärset infot infomürast;
5. mõistaks mudelite tähtsust loodusobjektide uurimisel, mudelite paratamatut piiratust ja arengut;
6. arendaks oskust kriitiliselt mõelda, eristaks teaduslikke teadmisi ebateaduslikest;
7. õpiks kirjeldama ja seletama loodusnähtusi;
8. oskaks lahendada kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid füüsikaülesandeid ning probleeme kasutades nii eksperimentaalset kui ka teoreetilist meetodit, teadvustaks endale põhjus–tagajärg-seose.

Loodusainete õpetamise kaudu taotletakse, et gümnaasiumi lõpuks õpilane:

    1) tõlgendab mikro-, makro- ja megatasandi nähtusi ning mõistab mudelite osa loodusnähtuste kirjeldamisel;

    2) kasutab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase info hankimiseks eesti- ja võõrkeelseid allikaid, mis on esitatud sõnade, numbrite või sümbolitena, ning hindab infot kriitiliselt; 

    3) määrab ning analüüsib keskkonnaprobleeme, eristab neis loodusteaduslikku ja sotsiaalset komponenti; loodusteaduslikku meetodit kasutades kogub infot, sõnastab uurimisküsimusi või hüpoteese, kontrollib muutujaid vaatluse või katsega, analüüsib ja tõlgendab tulemusi ning teeb tõenduspõhiseid järeldusi;

    4) kasutab bioloogias, keemias, füüsikas ja geograafias omandatud süsteemseid teadmisi loodusteaduste, tehnoloogia ning igapäevaprobleeme lahendades ja põhjendatud otsuseid tehes;

    5) mõistab loodusainete omavahelisi seoseid ja eripära ning uute piiriteaduste kohta selles süsteemis;

    6) mõistab teadust kui teaduslike teadmiste hankimise protsessi selle ajaloolises ja tänapäevases kontekstis, loovuse osa teadusavastustes ning teaduse piiratust;

    7) hindab ja prognoosib teaduse ning tehnoloogia saavutuste mõju keskkonnale, tuginedes loodusteaduslikele, sotsiaalsetele, majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele;

    8) väärtustab keskkonda kui tervikut ja järgib jätkusuutlikkuse põhimõtteid ning tervislikke eluviise;

    9) tunneb huvi kohalike ja globaalsete keskkonnanähtuste ning loodusteaduste ja tehnoloogia arengu vastu, teeb karjäärialaseid otsuseid ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.

Kokku ~275 sõna. 7,9 tähte sõnas.

Miks on vaja füüsikat õpetada?

Miks?



No one learns physics from being taught physics. Therefore, the best way to teach physics is to not teach physics. [---]  Avoid all teaching. Class time is too precious to waste on such a numbing activity.

Denis Rancourt 2013