Kapsaleht

22.3.15

Töötoa kokkuvõte

Kokkuvõte (hea)

  • Loodan, et asjad hakkavad tööle ja me saame huvitavad tunnid kiiresti ette valmistada. Mulle vahend meeldib. Olen kasutanud ka õpikut esitlusena. Piisavalt suures vaates on väga sobiv.
  • Kogu üritus oli kasulik.
  • Kiire viis slaidideks materjali saada ja hoiustada.
  • Sai süsteemist ja võimalustest infot.
  • Sai teada, kuidas võiks lisada youtube'st võetud videosid oma esitlusele
  • Väga põnev!

Kokkuvõte (halb)

  • Mikro- ja megamaailma õpikus läheb relatiivse õhuniiskuse valemisse suur fii täht. Tekstis on tähis väiketähena (nagu olema peab). [See on nüüd korras.] Olen e-õpikuid kasutanud, propageerinud, aga tean, et intensiivset kasutust õpilaste hulgas pole leidnud.
  • Halba pole midagi, halb puudub.
  • Esitluse esiltlemisel on pildi kõrval sama tekst topelt, kuigi slaidi loomisel on normaalne.
  • Interface on natuke kohmakas.
  • Ei teagi, algul keeruline.
  • Muuta, näha ja toimetada saab vaid viimati lisatud slaidi.
  • Kasutasin iPad2, enamust kirjeldatud operatsioone polnud võimalik täita.
  • Hea oleks, kui kõik videod ja simulatsioonid töötaks.
  • E-testid. Võiksid olla. Õpilased saaks teha ja saaks sealt hindeid. Kontrollküsimused on olemas ja nende baasil. Õpetaja saaks anda mingi aja ja küsimustikud ette. Tänan! muidu on kõik hästi ja võib tegijatele igati tänulik olla.
  • Hea oleks, kui kõik videod ja simulatsioonid töötaks.
  • Mobiiltelefoniga oli väga raske toimetada, arvutiga on kindlasti lihtsam.

Küsimused

  • Kas e-õpikut saab kasutada „oma õpiku põhjana”? See tähendaks nii, et võttes õpikust erinevat teksti, pilte ja lisades sinna omalt poolt „mida iganes”, saaks sellise päris oma töö- ja õppevahendi. Sest vaadake, märkuste, järjehoidjate ja esitluste lisamine jääb ikkagi poolele teele.
  • Kas e-õpikud võiksid rippuda lausa e-koolis?
  • Miks tekst kõrvalt kaasa ei tule? Miks õpiku pildi juurde käiv tekst ei tule esitlusele kaasa? Miks slaidi pealkiri ja alla lisanduv tekst on sama, kuigi õpikus on erinevad?
  • Kas esitlused ei võiks olla juba suuremas mahus ette valmis tehtud iga peatüki juurde.

Tähelepanekud

  • Solenoid 3D animatsioonis lähevad kõik magnetvälja jooned täpselt solenoidi keskelt. Tegelikult on solenoidi sees haruldane homogeenne magnetväli, st jooned on ühtlaselt jaotunud kogu ruumis.
  • Java on... teate küll. Aga päris ilma ikka läbi ei saa. Mina küll veel ei saa.
  • Mismõttes on kõik esitlused „test”. Paar tükki neist on ka „tunnitöö”, aga mingit vahet ju pole.

20.3.15

Õpikut õppides

Minge internetti, avage füüsika õpikute lehekülg ja logige sisse:
õpik.füüsika.ee
opik.fyysika.ee

Tänane ülesanne:
  •     Otsustage, milline õpik teile kõige rohkem meeldib ja tehke see lahti.
  •     Vaadake teraselt sisukorda. Valige üks enam-vähem juhuslik tunniteema, avage sellele vastav peatükk ja vaadake see kiiresti üle.
  •     Tehke slaidikogu lahti ja alustage uut esitlust. Valige peatükk, pange pealkiri ja kuulutage esitlus avalikuks. Salvestage.
  •     Valmistage umbes kolmeslaidiline esitlus.

Mida saab teha?
  •     Olemasolevate piltide jm lisamine ja sellega uue slaidi tekitamine.
  •     Slaidi vaate muutemine: tekst pildi kõrval - tekst pildi kohal ja all.
  •     Slaidide valik, õpiku või peatüki vahetamine, et saada valikusse teisi pilte ja rohkem pilte.
  •     Uue slaidina EXP objekti (video, pilt) või teksti lisamine. Pildi saab lisada oma arvutist, video saab lisada youtube'ist.
  •     Slaididele kaasa tuleva pealkirja ja teksti muutmine.
  •     Tehtud slaidide ümbertõstmine ja kustutamine. Kustutatakse slaid, pilt, video vms jääb ikka alles.

Lõpetamiseks lisage kaks tekstislaidi. Esimesele kirjutage ühe lausega, mis läks täna e-õpikuga hästi. Teisele kirjutage, mis oleks võinud olla paremini.

Kontrollige, kas esitlus on avalik ja salvestage.

Kirjutage, millise õpiku valisite, millise peatüki juurde esituse tegite ja mis pealkirjaks panite.

17.3.15

Vihmapiiskadest

Teadust


Klassikaline raamat








Wilson Bentley ja tema lugu


Nii et...

Lapikuks muudab piisa õhutakistus. Piisa teel olev õhk peab kuhugi minema. Külgedel tekib seega kiirem õhuvool ja madalam rõhk, mis annab piisale võimaluse laieneda.
Raido Koppel
  PSHG
  füüsikaõpetaja