Ühel ilusal juunikuu päeval sain kingiks raamatu.
Valiku põhjendus või õigustus oli – loe klassikuid!
Raamat oli lugemist väärt. Klassikale kohaselt on seal veidrusi, naljakat sahmimist, õnnelikke juhuseid, armastust ja sõprust, aga üksjagu ka jubedaid lugusid, vaesust, kurbust, vargusi, pettust, jõhkraid kaklusi ja surma.
Kuidas Danny ja sõbrad hõiskasid „Elagu Ameerika!“ ja läksid Saksa impeeriumi vastu sõtta.
Seersant rivistas nad oma laua ette üles. Nad tegid õnnelikult läbi kõik kontrollproovid, välja avatud kainuseproov, ning seersant asus Pilonit küsitlema.
„Millises väeosas sa tahad teenida?“
„Mul ükstakama,“ heitis Pilon hooletult vastu.
„Usun, et jalaväes on sinusuguseid mehi vaja.“ Nii et Pilon pandi sinna kirja.
Nüüd pöördus ta Suure Joe poole, kes hakkas juba kaineks saama. „Kuhu sina tahad minna?“
„Tahan koju,“ vastas Suur Joe kurvameelselt.
Seersant pani ka tema jalaväkke. Lõpuks pöördus ta Danny poole, kes püstijalu magas. „Ja kuhu sina lähed?“
„Mh?“
„Millisesse väeossa, ma küsin?“
„Mis pagana väeossa?“
„Mida sa oskad teha?“
„Ma või? Igat asja.“
„Mida sa seni tegid?“
„Ma või? Nahutasin muulasid.“
„Noo, tõesti? Kui paljude muuladega sa korraga toime tuled?“
Danny kallutas ennast ettepoole, näol hajameelne ja asjatundlik ilme. „Palju teil neid on?“
„Umbes kolmkümmend tuhat.“ vastas seersant.
Danni lõi käega. „Andke aga siia!“
Ja nii läks Danny Texasesse ning drillis terve sõjaaja muulasid. Pilon marssis koos jalaväega Oregoni ja Suur Joe, nagu hiljem selgus istus vanglas.
Joomakirjandus ilma huumori ja soojuseta on draama ja tragöödia, kirjutab Mart Juur. Nojah, kui sõbrad sõjast kuulsid, oli neil kaks gallonit veini. See juhtus raamatu seitsmendal leheküljel.
Ameerika gallon on umbes 3,8 liitit. Algul ma mõtlesin, et nad kandsid oma veinipudelite koormaid kanderaamiga või veeretasid käruga. Aga ei, neil olidki gallonilised pudelid. Veiniklaasidele nad ei kulutanud, aga pudelist joob viisakas inimene ikka tõesti kõige viimasemas hädas. Nii lähevad käiku puuviljapurgid. Kuidas see asi siis ikkagi käis, aru ma ei taipa.
Googeldasin. Ei midagi, ainult et brittidel on gallon 4½ liitrit. Teate, selle guugeldamise võib varsti pensionile saata. Üks tark mees soovitas, et küsi Chati käest, aga pane inglise keeles, seda ameerika kirjandust seletab ta siis ehk paremini...
How is it that the characters in John Steinbeck's Tortilla Flat drink wine from gallon bottles? I've never seen such a big bottle of wine. Also, what kind of fruit jars are they using as glasses?
In John Steinbeck's Tortilla Flat, the characters drink wine from gallon bottles, which might seem unusual today, but was actually quite common at the time the novel is set.
Gallon Bottles of Wine
In the early 20th century, especially during the Prohibition era and the years following it, wine was often sold in large quantities, including gallon bottles. These bottles were typically used for inexpensive, bulk wine, often referred to as "jug wine." This was a practical and economical way for people to purchase and store wine, particularly for those who consumed it regularly, as the characters in Tortilla Flat do. Steinbeck's depiction of this reflects the lifestyle and socioeconomic conditions of the characters, who are depicted as working-class people with limited means, living a somewhat carefree and communal life.
Fruit Jars as Glasses
As for the "fruit jars" used as glasses, these refer to common canning jars, often known as Mason jars. These jars were (and still are) used for preserving fruits, vegetables, and other food items. They were widely available and inexpensive, making them a practical alternative to traditional glassware for people who might not have had the means or inclination to buy specialized drinking glasses. In the context of Tortilla Flat, using fruit jars as glasses further underscores the resourcefulness and simplicity of the characters' lives.
So, the gallon bottles of wine and the use of fruit jars as glasses are indicative of the characters' lifestyle—one marked by thriftiness, practicality, and a communal sharing of resources, which are themes that Steinbeck explores throughout the novel.
Kirjanduslik osaluseksperiment. Meil on küll saadaval karbiveinid 3 l, ega palju gallonist puudu ei jäägi, aga see poleks ju klassiku vastu aus. Juhtusin aga leidma ühest tavalisest toidupoest 1,5 l pudeli. Kui võtta kolm tükki, siis saab briti galloni täis. Olgu, nüüd on vaja veel õige Masoni purk leida või midagi sinnapoole.
Nii saabki proovida, kuidas on istuda maja ees ja kuulata-vaadata Maisikakkude Tasandiku elu mööda voolamas.
1986. aastal kutsus nõukogude armee mind kordusõppustele. Kuu aega pärast Tšernobõli, onju. Aga ei olnud seal mingit radiatsiooni ega kedagi. Vedelesime kuu või kaks Tartu lennuväljal. Vahepeal käisime linnas ja kodus, aga vahest ikka pidi kohal ka olema, kuigi jäi segaseks miks. Oli kohutavalt igav ja tüütu. Sipsik käis rongiga Elvas ja tõi meile kolmeliitriste purkidega õunaveini, mida me jahutasime pesuruumis jooksma jäetud kraani all. Kui väga hoolega meenutada, siis ma olen suurte veinikogustega harjutanud küll.
Aitäh Madisele, Jaanusele ja ChatGPT-le. Lugege klassikuid!